Kaubanduses pole nulltoiduraiskamine enam ulmeline eesmärk

ÜRO eestvedamisel peetakse 29. septembril rahvusvahelist toiduraiskamise teadlikkuse päeva. Toidujäätmete tekke uuringu andmetel tekib Eestis aastas ligi 167 000 tonni toidujäätmeid, sellest pool kodumajapidamises ning ca 12% kaubanduses. Oleme oma äris võtnud eesmärgiks null toiduraiskamise – nii peaks see olema kõikjal kaubanduses, kirjutab Reitan Convenience Estonia innovatsioonijuht Berit Heinmets. 

Jaekaubanduses pole toiduraiskamise teema enam tabu – mõistetakse, et ollakse osa probleemist. Ehkki valdav osa toidust läheb raisku koduses majapidamises, on jae- ja mugavuskettidel oluline roll tarbimisharjumuste kujundamisel ning teadlikkuse suurendamisel.  

Toit on üks meie äri olulisemaid tootekategooriaid ning moodustab suurima osa Reitan Convenience Estonia kaubamärkide R-Kioski ja Caffeine’i ökoloogilisest jalajäljest. Esiteks nõuab toidu tootmine märkimisväärses koguses energiat, mis soojendab kliimat ja põhjustab keskkonnamuutusi. Teiseks hakkab prügimäele jõudnud toit eritama kasvuhoonegaase, mis võimendavad tootmisele ja transpordile lisaks juba tekkinud kliimamõju.  

Toidul on aga veel üks veidi varjatum pool, millele sageli ei mõelda ehk teadmine, kuidas see jõuab poeriiulile ning sealt edasi kodudesse. Toidu valmistamisel kasutatakse toorainet, mida tuleb kasvatada. Paljude valmistoitude puhul on mõeldud hoolikalt läbi retseptid, kooskõlastatud erinevad toitained – ka see on ressurss. Tooted valmistatakse, pakendatakse, neid transporditakse ning seejärel jõuavad need kellegi töö tulemusel poeriiulile. See on terve teekond tegevusi, ressursse ja planeerimist ning pingutustest hoolimata jääb ka mugavuskaubanduses ikka toitu üle. 

Kõigele vaatamata oleme seadnud eesmärgiks nulltoiduraiskamise, et tulevikus ei jõuaks ükski toit meie ärides prügikasti. Selle saavutamine nõuab muutusi enda töös ja mõtteviisis, aga ka klientide teadlikkuses. Kui eelmisel aastal jõudis prügisse 12% meie toidust, siis tänavu oleme jõudnud 9%-ni, aga ka seda on endiselt palju. Muutus on toimunud peamiselt annetuste osakaalu suurenemise tulemusel – toit, mis ei jõua kellegi ostukorvi, jõuab läbi toidupanga, toidukapi või muude kanalite kaudu abivajajateni. 

Peamiseks murekohaks on jäänud allahinnatud toodete müük. Sama päeva tooted, nagu värsked saiakesed või salatid, hindame küll päeva lõpus alla, aga paraku näeme, et paljud inimesed pelgavad allahinnatud tooteid. Mis sest, et need on endiselt tarbimiseks kvaliteetsed ning ühes sellega ka soodsamad.  

Just tänasel toiduraiskamise teadlikkuse päeval võiks iga inimene teadvustada, et poeleti ees seistes tähendab allahinnatud toote valimine ühtlasi suure tõenäosusega väikest panust, et toit ei jõuaks prügisse. Selliselt astume koos sammu lähemale nulltoiduraiskamisele ja hoiame keskkonda.