Tähistame pressivabaduse päeva eriväljaandega

Iga aasta 3. mail tähistatakse kogu maailmas pressivabaduse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ajakirjanike ja meediaväljaannete vabaduse ja sõltumatuse tähtsusest ühiskonnas. Ajakirjandusvabadust võib pidada demokraatia nurgakiviks. Eestis saavad ajakirjanikud teha tööd enamasti ilma vangistust või vägivalda kartmata, aga selline vabadus ei ole kunagi absoluutne ega garanteeritud. Meeldetuletuseks, et tänavu on organisatsiooni Piirideta Reporterid andmetel maailmas tööpostil tapetud üle kümne ja vangistatud enam kui 500 ajakirjanikku.

Seega nii nagu riigi iseseisvus, pole ka vaba ajakirjandus kingitus ja iseenesestmõistetavus – selle püsimise nimel tuleb iga päev tööd teha ja võidelda. Soovist teha kummardus kõikidele suurepärastele ajakirjanikele ja väärtustada nende tööd, kasvas välja mõte Lehepunkti ja R-Kioski ühisest pressivabaduse erilehest. Tänasest on eriväljaanne VabaKaja saadaval ajakirjanduse müügipunktides üle Eesti – et vaba ajakirjandus kajaks üle Eesti!

Ajalehest leiab ajakirjanikutöö telgitaguseid avavad pikemad intervjuud:

• Delfi Meedia uuriva toimetuse juhi Holger Roonemaaga;
• Delovõje Vedomosti ajakirjaniku Ekaterina Mereminskajaga;
• Pealtnägija saatejuhi Piia Osulaga;
• Aktuaalse Kaamera reporteri Anton Aleksejeviga.

Erinevate väljaannete peatoimetajad kirjutavad, mis on vaba ajakirjandus ja miks see oluline on. Eesti Meediaettvõtete Liidu tegevjuht ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi külalislektor Väino Koorberg jagab mõtteid, milline on Eesti ajakirjanduse tervis – mis on hästi ja mis vajaks parandamist. Lehepunkti abiga on kokku pandud ülevaade, millist ajakirjandust Eesti inimesed loevad, sh populaarsemad väljaanded, teemad jms. Lisaks on Postimehe, Delfi ja Õhtulehe fototoimetused valinud välja 2023. aasta kõige kõnekamad pressifotod, mis kõik räägivad loo vabast ajakirjandusest.

Miks me räägime pressivabadusest?

Pressivabadus on üks demokraatia alustalasid, sest see võimaldab inimestele juurdepääsu mitmekesisele ja usaldusväärsele teabele, mis on vajalik informeeritud otsuste tegemiseks. Sõltumatu ja vaba press aitab võrdselt levitada erinevaid vaatenurki ning edendada arutelu ja debatti ühiskonnas.

Maailmas toimuv on kaasa toonud polariseerunud poliitilise ja ühiskondliku diskurse, millega on paljudes riikides ajakirjanike ja meediaväljaannete töövabadus piiratud või ohus. Ajakirjanike vastu suunatud rünnakud, tsensuur ja mõjutamine on vaid mõned näited probleemidest, mis võivad takistada pressivabadust. Seetõttu on oluline rõhutada selle tähtsust ning toetada ja kaitsta ajakirjanike ning meediaväljaannete vabadust ja sõltumatust.

Ülemaailmne pressivabaduse päev pakub võimalust juhtida tähelepanu nendele küsimustele ning innustada riike ja valitsusi võtma vastu meetmeid, et edendada ja kaitsta pressivabadust kogu maailmas. Õigus sõnavabadusele on kõigi teiste inimõiguste eeltingimus ja tõukejõud.

Ajalugu

Ülemaailmse pressivabaduse päeva kuulutas välja ÜRO Peaassamblee 1993. aasta detsembris. Pressivabaduse iga-aastaseks tähistamise kuupäevaks valiti 3. mai, mis on ajakirjandusvabaduse toetamise algatuste näol tegude päev. Samuti päev, mil hinnatakse maailmas ajakirjandusvabaduse olukorda, antakse eeskätt valitsustele selge noot nende kohustusest toetada õigust sõnavabadusele. Samal ajal õhutatakse selle päeva tähistamisega arutelu ka avalikkuse ning meediaprofessinaalide seas ja mälestatakse ajakirjanikke, kes oma tööd tehes on elu kaotanud.