Tiia Ilves: rohepööre nõuab vastutust ja koostööd

Teaduslikud tõendid kliima soojenemise kohta inimtegevuse tõttu on ühemõttelised. Negatiivse mõjuga tegevuse piiramine nõuab kiireid ja põhimõttelisi muutusi igas sektoris. Eesolevad kümme aastat on seejuures märgilise tähtsusega, kui soovime vältida kliimamuutuste kõige laastavamat mõju ning anda võimaluse ka järeltulevatele põlvedele nautida planeedi elurikkust. Miks ja kuidas võeti äritegevuse kestlikuks muutmisele suunatud teekond ette mugavuskaubandusärides üle seitsme riigi, kirjutab Reitan Convenience Estonia tegevjuht Tiia Ilves.

Euroopa Liidu kliimaseadus seab eesmärgiks vähendada järgmise seitsme aastaga süsinikdioksiidi heitkoguseid 55% võrra ning jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Seaduse eesmärk on kaitsta keskkonda, seadmata seejuures ohtu majandust ning kahjustamata ühiskonna erinevaid gruppe. Kliimaeesmärgid kinnitas möödunud suvel ka meie riigikogu, ent praegune seadusandlus on kliimaeesmärkide saavutamiseks selgelt ebapiisav.

Ometi puudutab kliima soojenemine meid kõiki ning selle peatamine vajab väga kiiret tegutsemist. Pikaaegne Euroopa Liidu kliimapoliitik Connie Hedegaard tõdes hiljuti väga tabavalt, et kui me kohe tegudele ei asu, seisame kümne aasta pärast silmitsi vaid halbade lahendustega. Kui jääme ootama, maitsevad kibedaid vilju kõik Eesti inimesed, aga loomulikult ka ettevõtted ja riik. Siiski tundub, et need suured ja kauged sihid on pannud paljud tegutsemise asemel just käsi laiutama ning küsima, kes meid siis sinna kohale viib?

Mullu Välisministeeriumi tellimusel Eesti ettevõtete seas korraldatud uuring näitas, et  rohepööret ei pea vajalikuks viiendik suurtest ning ligi pool väikestest ettevõtetest. Tean omast käest, kui palju energiat kulub igapäevaste protsesside vedamisele ning majanduse käekäiku arvestades ettevõtete ellujäämisele. Samas, rohepööre on palju enamat kui ainult kliimakriisi lahendamine – see on terviklik majanduskasvu strateegia, mille keskmes on muuhulgas ökoloogiline mitmekesisus, loodusvarade säästlik kasutamine ja sotsiaalne õiglus. Need on teemad, mis puudutavad nii riigi kui ka ettevõtete pikaajalist käekäiku.

Suurte muutuste edasilükkamine tähendab, et hiljem on neid veelgi keerulisem ja kulukam teha. Toetudes taas Hedegaardi sõnadele, siis kas istuksime tänases energiakriisis, kui oleksime teinud nii Eestis kui ka Euroopa majandusruumis viis-kuus aastat tagasi teised otsused? Usun rusikareeglisse, et iga muutus algab mõttemallidest – pole vahet, mis tegevusalal – igal pool on omad väljakutsed, aga alati ka võimalused. 

Planeeti ja keskkonda hoidev, samas ka konkurentsivõimeline ning õiglane tulevikumajandus ja ühiskond peaksid olema meie kõigi huvide keskmes. Millal selleni jõuame ja kui edukad oleme, sõltub ennekõike igaühe isiklikust panusest. Juhtide ja ettevõtjate kohustus ja vastutus on muutusi ise eest vedada, mitte oodata regulatsioone või nõudeid.  Kogemus ütleb, et suurem osa lahendusi on käeulatuses, ehkki mitte alati lihtsad ja mugavad. 

Kui kulust saab investeering

Oleme Põhjamaades ja Balti riikides võtnud ette teekonna kliimaneutraalse mugavuskaubanduse suunas. Me lihtsalt ei näe võimalust muud moodi enda äritegevust jätkata. Algus polnud meiegi jaoks kerge, hoolimata seitsme riigi ülesest koostööst tipptasemel keskkonnateadlastega. Kõiki olemasolevaid äritegevusi, sealhulgas mugavuskaubandust, ei saa päevapealt lihtsalt süsinikneutraalseks muuta. Küll aga saab mõõta ja planeerida ettevõtte tegevust nii, et seda jalajälge vähendada ning korvata.

Vaatame oma äritegevust ja selle mõju tervikuna – meie võimuses on kujundada otseselt seda, mida inimesed tarbivad ning kuidas nad seda teevad. On suur vastutus teha oma tööd inimeste tervist ja planeedi heaolu arvestades. Selleks planeerime juba alates eelmisest aastast oma eelarvesse vahendid, millega kompenseerima oma tegevuse mõju keskkonnale. Tunnistan, et see tähendab meile ühe silmapilguga uut suhteliselt suurt kulurida. Samas on see oluliseks tõukeks nii äritegevuse keskkonna-jalajälje kui ka kulude vähendamiseks. 

Kestlik äristrateegia annab meie töötajatele võimaluse mõjutada nii iseenda kui ka oma lähedaste  tulevikku. Samuti avab ukse talentidele, kes suudavad ja tahavad olla osa tulevikku suunatud muutusest. Viimane aasta on mulle ilmekalt kinnitanud kui oluline on inimestele ettevõttega ühine väärtusmaailm ja kestlikkus on aina kasvav osa sellest. Kulu asemel näen seda investeeringuna, mis loob väärtust, mida ma poleks osanud oodata.

Ma tahan uskuda, et täna saavad kõik aru, et keskkonda tuleb säästlikult suhtuda. Sageli jääb aga puudu teadmistest ja oskustest, mida on vaja teha rohepöörde elluviimiseks. Kestlik mõtte- ja teguviis põhineb inimese isiklikel väärtushinnangutel, mistõttu tuleb teha tööd iga meeskonna ühise väärtusruumiga – just siit saavad alguse väga olulised muutused. 

Elu on näidanud, et inimestel on kestlikkusega seoses küsimusi, muresid ja hirme. Et muutuste juhtimine oleks tulemuslik, tuleb nendega organisatsiooni sees tegeleda. Oleme väga palju panustanud ühistesse aruteludesse, et meeskonnas valitseks usaldus ja ühised väärtused. Kui me mõistame meie ümber toimuvat sarnaselt, on tegevusi lihtsam ellu viia ning nende mõju on suurem ja pikaajalisem. 

Igaühe roll ja panus on oluline

On täiesti mõistetav, et suurte ja mikroettevõtete teadlikkus ning väljakutsed rohepöörde elluviimisel onerinevad. Siin-seal on kõlanud hirm, nagu oleks rohepööre muutumas eliidi või suurte ettevõtete projektiks. Ma ei ole sellega nõus ja et see nii ei läheks, tuleb oma õppetunde ja edulugusid jagada. See pole võistlus, kes kiiremini kohale jõuab, vaid ühine teekond. 

Sama põhimõtte kohaselt peab iga ettevõte – suur või väike – mõistma, et vanaviisi lihtsalt enam ei saa. Näiteks vajame oma kliimamõju arvutamisel kõikidelt äripartneritelt infot, mida pole kunagi varem küsinud. Sageli tuleb vastuste leidmiseks ühiselt seniseid tööprotsesse muuta. Olen aga veendunud, et läbipaistvus ongi uus normaalsus. Peame täpselt teadma, kust on pärit tooraine, millise autoga meile kaupa toodi ning milline oli läbitud distants. Samuti astume samme selleks, et kliendi teekond meie juurde ehk ligipääs meie kauplustele ja kohvikutele oleks turvaline ja kedagi ei ohustaks kõnniteedel liikuvad või parkivad autod. Teeme selles osas koostööd oma partneritega. Lõpuks on need aga kõik näited sellest, kuidas meist igaüks oma tegevustesse ja ümbritsevasse suhtuma peaks.

Meile on toeks Põhjamaade süsteemsed teadmised ning kogemus, mida oleme väga avatud jagama. Samas, nagu Rohetiigriga liitunud ettevõtetega  tõdesime, vajame sel teekonnal kindlasti ka riigi tuge. Ennekõike selge strateegia ja toetava tegevuskeskkonna loomist. Kui inimesed ja ettevõtted hakkavad ise suuri ühiskondlikke ning majanduslikke muutusi vedama, astub regulatiivne jõud varem või hiljem sinna selja taha. Kliimaneutraalne ja keskkonnasõbralik majandus on siht meile kõigile ning ühise eesmärgi suunas on targem ja lihtsam liikuda ikka ühte jalga astudes.